K6igepealt räägin eilsest. Peale pikka arvutis istumist läksime minu algatusel matkama. Matk oli umbes 5 km pikk. Mainin ka ära, et Austria inimesed armastavad matkata. Minu kasuvanemad matkavad igal nädalavahetusel m6lemal päeval. Kahe nädala pärast v6tavad nad osa 90 km pikkusest matkast, mis kestab kolm päeva. Matka huvi on siin tohutult suur ja nad olid väga imestunud kuuldes, et eestlased nii vähe matkavad. Igaljuhul, kui me matkama läksime, siis ma unustasin k6ige tähtsama asja koju - kaamera. Loodus on siin tohutult ilus. K6ndisime mööda j6e kallast, p6ldudel ja suurtest küngastest (Eestis kutsuksime me neid mägedeks) üles ja alla. Ma ei suuda teile elu sees ära seletada, kui ilus siin on. Ma ei kujuta ette ka, et ma pean Eestisse tagasi minema, kus sellist loodust ja künkaid pole. Tühi tunne tuleks kohe sisse :D. Matka käigus näidati mulle ka ajaloolist koobast. Kunagi oli Austrias olnud sama case, mis Eestiski, et paljud inimesed pagesid metsa ning ehitasid endale sinna onnid. Mina tegin väljaspoolt tutvust ühe kalju sisse raiutud onniga. Seal sees pidid ka luukered olema, kuid sisse me sinna ei läinud, kuna meil polnud taskulampi kaasas. K6ige ägedam asi selle tripi juures oli see, et ma paitasin metsjänest. Kui me mööda p6ldu k6ndisime, oleks ma äärepealt jänesele peale astunud, aga 6nneks mu pilk tabas seda pruuni väikest kogu maa peale. Lähemalt uurides avastasin, et see on noor jänes. Ta oli umbes pubeka eas jänkuke. Ei olnud suur ega ka väike, vaid keskmine. Tegin talle kaks korda pai ja siis ta täiega kimas hirmunult mu juurest minema vilja p6llu sisse, kus oli talle varjuks k6rge vili.
Tagasi koju j6udes, hakkasin telekat Ulliga vaatama ning tunnikese pärast läksime ta vanavanemate juurde (mitte nende juurde, kelle maja meie maja k6rval asub). Seal oli päris palju sugulasi neil. Ja ka nemad on k6ik kristlased. Niii lahe! a nad joovad k6ik ikka ja nii, kuid mitte palju. Tagasi koju j6dsin, siis läksin pessu ja tudule.
Oma eelmisesse postitusse lisan ma veel pilte millalgi juurde. Siis kui ma läpakasse saan.
Täna
6.15 äratus, valmis seadmine ja siis kooli bussi peale. Ühe korra pidime ka ümber istuma. Bussis vaatasid mind kolm väikest tüdrukut nagu kummitust. Varsti tuli sama bussi peale ka Kermo ja üle pika aja sain ma eesti keeles rääkida. Eesti keelt rääkides peab samamoodi s6nadele m6tlema nagu inglise keeles rääkideski, mis on imelik, kuna ma olen siin nii vähe alles olnud. Koolis tehti meile väike ringkäik. Meie hostide klass on konteinerist ehitatud, kuna neil koolis on vist ruumi puudus vms. Samas konteineris elab ka üks väikene linnukene, kellel on seal pesa ning kes klassidesse minevaid inimesi ründab. Tige linnukene. Kui konteineri osa välja arvata, siis nende kool on väga kaasaegne. Edasi läksime trammi peale. Tramm on 5 korda ilusam kui Eesti trammiparsad. Üldse k6ik Linzis on palju korralikum kui meil Tallinnas ja see koht on palju inims6bralikum. Käisime kunsti muuseumis, kus oli suht igav. Ma olen järelikult väga harimatu inimene sellel alal. Käisime veel ka muinasjutu maal. Seda, mis seal oli, ei anna kuidagi seletada. Tegime ka pisikese kollase roniga linnale pisikese tuuri peale ja saime palju aega poodlemiseks.
6htul kui koju j6dsin oli söögiks üli üli üli hea pizza. Kui Ulli ema kuulis, et mu jalad valutavad soppamisest, pani ta vanni vee jooksma. Nii ma siis veetsin mitu tundi m6nusalt vahuses vannis, vaatasin läpakast seriaali ja s6in head jäätist. Jäätis on siin ka ülimalt hea (täna s6in nt nutella jäätist).M6nuuus! Nüüd matat 6ppima :/
