Hommikul lahkusime kodust kell 11 ja l2ksime bussi peale, et HTB Brompton Roadi s6ita. Siiamaani oleme koguaeg metrooga s6itnud, aga bussis6it on palju vingem. N2gime kuulsaid vaatamisv22rsusi ja imestasime, kui haige liiklus siin on. Jalak2ijad jooksevad koguaeg punase tulega tee peale ja seda massiliselt. Hosti p2rast oleme me ka selliseks muutunud. T2na bussi peal vaatasime mitu korda, et kas buss s6idab inimesele otsa v6i mitte. 6nneks bussijuhid on harjunud vist juba ja oskavad 6nnetusi 2ra hoida. Liiklusega seoses tuli veel meelde see, et me oleme nagu lapsed siin. Koguaeg vaatame valele poole teed ja tahame teele astuda. Vahepeal arutame ka omavahel, kummale poole vaatama peab. =D HTB-s kuulasime l2hitunnistusi, kuidas Alfa erinevates maades toimib, kuulasime jutlust ja 6listasime. Nii v6imas on mitmesaja kristlasega erinevatest maailma otstest 6hel meelel Jumalat kiita. Naeratus tungis n2ole. Peale 6listust l2ks suurel hulgal inimesi eestpalvele ja eestpalvetajatest oli suur puudus. T2iega v6imas lihtsalt! Igatsen, et meil Olevistes v6iks ka k6ik ennast nii vabalt tunda ja rohkem eestpalvel k2ia ja ma usun, et see hakkab ka peagi nii olema. Peale teenistust l2ksime oma piletitele j2rgi. Kohtusime seal Janeki ja 6he teise eestlasega (nime hetkel ei m2leta) ning siis l2ksime Karmeniga HTB poolt korraldatud piknikule. L6unaks valisime seal omale Paella. Istusime maas ja s6ime teiste kristlaste keskel ning saime kuulata ka head 6listusmuusikat lives. Kui k6hud t2is, l2ksime vaatama, kus Royal Albert Hall asub. J2rgnevatel konverentsi p2evadel oleme Karmeniga erinevates hoonetes - mina Royal Albert Hallis ja Karmen HTB Brompton Roadis. 6nneks asuvad need hooned l2hestikku (umbes 10 minutit jalutada). Kui Royal Albert Hall oli n2htud, jalutasime ringi 6hes rikaste rajoonis ja imetlesime aia tagant 6hte muinasjutulist eraparki. Peale seda l2ksime bussi peale ja siis Primarki soppama. Ma ei tea, mis meiega seal juhtus, aga kumbki meist ei k2itunud nii nagu oleks meile omane. Eestis me vihkame poodlemist, aga t2na olime me t6eliselt hullunud. Kaks t2drukut, kes eile ei suutnud muuseumis rohkem kui tundi veeta, olid t2na ainult 6hes poes 3 tundi. Avastasime t2na, et Primarkil on 4 korrust ja iga 6ks neist on juba suht suur. Eestisse tulles peame vist ennast kubujussideks riietama, et kohver liiga palju ei kaaluks. Teistesse poodidesse me ei j6udnudki, kuna poode hakati sulgema ja ega me poleks f66siliselt rohkem jaksanudki. Koduteel tahtsime veel toidupoest l2bi k2ia. Midagi sellest v2lja eriti ei tulnud, kuna Karmeni aju ja minu p2ev l2bi kontsadel k6ndinud jalad ei olnud enam eriti koost66aldis. Ja kui me l6puks suure vaevaga toidupoodi j6udsimegi, oli see juba suletud. Nii me siis pidimegi 6htus66giks leppima eile ostetud jogurtite, mingite jube rasvaste k6psiste ja sokolaadiga. 6ldiseid muljeid veel: *Inimesed on k6ik avatud, abivalmid ja s6bralikud. *T2naval k6ndides oleme t2hele pannud, kuidas mehed vahivad. (Emme, 2ra paanikasse sattu. Keegi veel ahistama pole hakanud nii nagu see Tallinnas kombeks on. J2relikult on siin inimesed viisakamad.) Alguses m6tlesin ma, et 2kki ma kujutan endale ette seda v6i et inimestel ongi siin kombeks k6iki j6llitada, aga Karmen m2rkas sama ja n66d iga kord, kui kumbki meist m2rkab, et keegi hullult vahib, siis hakkame teineteisele m2rguandeks 6hte laulu naljaviluks vaikselt laulma =D * M6tlemine hakkab inglise keele peale vaikselt 6mber l6lituma ja t2na r22kisime Karmeniga pikalt inglise keeles *London on ilus ja meile t2iega meeldib siin! Varsti tuttu, sest homme hakkame juba varakult seiklema. Pildid Karmenist p6hendan ma Silverile =D