Peale crew-ga tegelemist, oli meil LLI teine sessioon. Meiega liitus Klavjert Albaanist. Meile kõigile üllatusena tuli aga ühe LLI õpilase perekondlikel põhjustel lahkumine. Seega, meie inimeste arv meie grupis ei muutunud.
LLI 2. sessioon oli palju pingevabam, kui esimene. Saime veidi rohkem vaba aega, ei olnud enam koduseid ülesandeid ning tohutult suurt teadmiste hunnikut, mida väikese ajaperioodi jooksul meile edasi anda. Teises sessioonis toimisime tiimina palju paremini ning õppisime kõik nii enda kui üksteise ande tundma ja kasutama. Õppisime oma rolle meeskonnas. Tervelt ühe päeva anti meile võimalus veeta ka rannikuääres. Kaks korda sain võimaluse käia Karlovacis, mis oli minu jaoks väga värskendav (lihtsalt teises asukohas olemine). Teise sessiooni ajal tuli meil ka hüvasti jätta Burdeeniga Kanadast.
Viimased kaks nädalat tegime laagreid. Üks neist oli International camp (rahvusvaheline laager) ja teine English Camp. Mõlemas laagris oli minu rolliks grupijuhtimine (sisaldab endas palju rohkem, kui Eesti laagrites) ja inglise keele tunnid. Lisaks IC-s pidin kaasa tegema ülistusbändis, tegema fotosid sporditegevustest, valmistama lapsi ette kaljuronimiseks. EC-s ülistus oli meil youtube laulude järgi laulmise ja tantsimise kujul. Aitasin kaasa suurte mängude tegemisel ja muude pisiasjadega.
Mõlemas laagris olid mul väga armsad tüdrukute grupid ning meil oli väga tore ja ilus aeg koos. Oli ka palju väljakutseid, mille juures ma pikemalt ei peatu.
Peale neid kahte laagrit olin ma tohutult väsinud. Pmst olime kolm nädalat ilma puhkuseta jutti pannud. Puhkus ja rahu saabus aga päev peale IC-i lõppu, kui ütlesime head aega DPB majale ning sõitsime mägedesse Tuki, kus veetsime LLI programmi viimased kaks päeva. Tukis saime lihtsalt lõõgastuda, koos aega veeta ning tegime debriefe (tagasiside vestlus, mis õppinud oleme) kogu LLIs oldud aja teemal. Hüvastijätud olid mõistagi rasked.
Viimased päeva veetsime Sanksuga Zadaris Marijana juures. Väga eriline inimene on ta, kellega meil tekkis väga hea side. Zadarisse jõudsime teisipäev õhtupoolikul. Käisime Marijana perega rannas ja vanalinnas jalutamas. Järgmisel päeval pidime juba lõuna ajal 12se bussi peale minema. Hommikupooliku veetsime Sanksu ja Marijanaga kolmekesi ranna ääres burekit süües ning restoranis külmasid jooke juues. Käisime Marijana kodust läbi, haarasime oma kohvrid ning M õelapsed (väga vahvad poisid, kellega väga tore oli koos olla) ning suundusime bussijaama, kus toimus meie Horvaatia reisi viimane raske head aega ütlemine. Järgnes 5 tundi bussisõitu Rijekasse lennujaama. Eestisse jõudsin 16.august 23.50. Lennujaama oli meile vastu kogunenud palju armsaid sõpru ning pereliikmeid ning tundsime end väga oodatuna ja armastuna. :)
Kokkuvõtteks mu ajast LLIs. Oli imeline aeg. Ma olen väga õnnelik, et astusin välja oma mugavustsoonist ning läksin Horvaatiasse, olles valmis selleks, et mind seal töötlema hakatakse. Ma ei saa öelda, et see aeg seal oli kerge. Ei olnud. Aga samal ajal oli see ka väga hea ning eriline. Ja kõik need raskused, millest ma läbi läksin, on mind väga sügavalt muutnud. Ma tulen Horvaatiast tagasi teistsuguse inimesena, kui ma sinna läksin. Ma olen tohutult palju õppinud ning ma usun, et mu süda on muutunud ilusamaks. Vaim minu sees tugevnes ning mu lihalik loomus nõrgenes. See ei ole mugav, kuid tulemus on ilus. 1.Peetruse 1:6-7: "Sellest päästest rõõmustate te üliväga, ehkki praegu peate mõnda aega kurvastama mitmesugustes kiusatustes, et teie usk läbikatsutuna leitaks palju hinnalisem olevat kullast, mis on kaduv, et mida siiski tules läbi proovitakse, ja oleks teile kiituseks, kirkuseks ja auks Jeesuse Kristuse ilmumisel."
Kas ma soovitaks LLI programmi teistele noortele? Jah, muidugi! See annab sulle rohkem, kui sa ette oskad kujutada.
Brownie jäätis sai Horvaatias mu lemmikuks. Üllatusena leidsin selle üliväikeses Rijeka lennujaamas müügil olevat ja otsustasime Sanksuga veel viimast korda seda nautida.
Viimased kaks nädalat tegime laagreid. Üks neist oli International camp (rahvusvaheline laager) ja teine English Camp. Mõlemas laagris oli minu rolliks grupijuhtimine (sisaldab endas palju rohkem, kui Eesti laagrites) ja inglise keele tunnid. Lisaks IC-s pidin kaasa tegema ülistusbändis, tegema fotosid sporditegevustest, valmistama lapsi ette kaljuronimiseks. EC-s ülistus oli meil youtube laulude järgi laulmise ja tantsimise kujul. Aitasin kaasa suurte mängude tegemisel ja muude pisiasjadega.
Mõlemas laagris olid mul väga armsad tüdrukute grupid ning meil oli väga tore ja ilus aeg koos. Oli ka palju väljakutseid, mille juures ma pikemalt ei peatu.
Peale neid kahte laagrit olin ma tohutult väsinud. Pmst olime kolm nädalat ilma puhkuseta jutti pannud. Puhkus ja rahu saabus aga päev peale IC-i lõppu, kui ütlesime head aega DPB majale ning sõitsime mägedesse Tuki, kus veetsime LLI programmi viimased kaks päeva. Tukis saime lihtsalt lõõgastuda, koos aega veeta ning tegime debriefe (tagasiside vestlus, mis õppinud oleme) kogu LLIs oldud aja teemal. Hüvastijätud olid mõistagi rasked.
Viimased päeva veetsime Sanksuga Zadaris Marijana juures. Väga eriline inimene on ta, kellega meil tekkis väga hea side. Zadarisse jõudsime teisipäev õhtupoolikul. Käisime Marijana perega rannas ja vanalinnas jalutamas. Järgmisel päeval pidime juba lõuna ajal 12se bussi peale minema. Hommikupooliku veetsime Sanksu ja Marijanaga kolmekesi ranna ääres burekit süües ning restoranis külmasid jooke juues. Käisime Marijana kodust läbi, haarasime oma kohvrid ning M õelapsed (väga vahvad poisid, kellega väga tore oli koos olla) ning suundusime bussijaama, kus toimus meie Horvaatia reisi viimane raske head aega ütlemine. Järgnes 5 tundi bussisõitu Rijekasse lennujaama. Eestisse jõudsin 16.august 23.50. Lennujaama oli meile vastu kogunenud palju armsaid sõpru ning pereliikmeid ning tundsime end väga oodatuna ja armastuna. :)
Kokkuvõtteks mu ajast LLIs. Oli imeline aeg. Ma olen väga õnnelik, et astusin välja oma mugavustsoonist ning läksin Horvaatiasse, olles valmis selleks, et mind seal töötlema hakatakse. Ma ei saa öelda, et see aeg seal oli kerge. Ei olnud. Aga samal ajal oli see ka väga hea ning eriline. Ja kõik need raskused, millest ma läbi läksin, on mind väga sügavalt muutnud. Ma tulen Horvaatiast tagasi teistsuguse inimesena, kui ma sinna läksin. Ma olen tohutult palju õppinud ning ma usun, et mu süda on muutunud ilusamaks. Vaim minu sees tugevnes ning mu lihalik loomus nõrgenes. See ei ole mugav, kuid tulemus on ilus. 1.Peetruse 1:6-7: "Sellest päästest rõõmustate te üliväga, ehkki praegu peate mõnda aega kurvastama mitmesugustes kiusatustes, et teie usk läbikatsutuna leitaks palju hinnalisem olevat kullast, mis on kaduv, et mida siiski tules läbi proovitakse, ja oleks teile kiituseks, kirkuseks ja auks Jeesuse Kristuse ilmumisel."
Kas ma soovitaks LLI programmi teistele noortele? Jah, muidugi! See annab sulle rohkem, kui sa ette oskad kujutada.
Siis kui ma üle kuu aja linna ja McDonaldsit nägin.
Rannapäev.
Jõin restoranis kala vett ja sõin kalmaare.
Inglise keele tunnid International Camp'is. Olin õpetaja abi.
Õhtune teenistus International Campis.
Piiblitund.
Tubade puhtuse tabel laagris. Tärnid tähistavad loomingulisust. Olin green roomi juht. Jäime teiseks. :)
Minu ja Tamara juhitav grupp International Camp'is.
Siis kui ma lõpuks ometi sain oma kaljuronimise intruktori oskusi praktiseerida. Viimases laagris paar tundi.
Inglise keele tunnid English Camp'is.
Mu imearmas abiõpetaja Danijela.
Nutella söömingud. Suhkur aitas laagrite ajal elus püsida.
Minu ja Tamara juhitav grupp English Camp'is.
Väikene osa üüratust musta pesu hunnikust, millega mul peale laagreid viimasel õhtul DPB majas tuli silmitsi seista.
Viimane varahommik DPB majast teel lossi.
Tuk, kus veetsime viimased kaks päeva LLI õpilastega. Meenutas Narniat.
Viimased tunnid koos Emmaga.
Läksime Sanksuga pooleteiseks päevaks Marijana juurde Zadarisse.
Õhtul nautisime rannamõnusid.
Sisalikupoeg Marijana uhiuues vannitoas.
Marijanal kasvasid maja ees kiivid. Saime ka värskeid viigimarju süüa.
Viimane päev Horvaatias. Hommikupoolik Marijanaga rannas enne ära sõitmist.
Meie lennuk jõudis kohale.
10 minutit enne lennukile minemist saime lennujaamas imeilusat päikeseloojangut nautida.
Vastuvõtt Tallinna lennujaamas.
Vastuvõtt kodus emme ja issi poolt öösel kell pool kolm.
No comments:
Post a Comment