Oma Austria kodust ja perega hüvasti jätmisest ei taha ma üldse rääkida.
Äärepealt oleks juhtunud selline lugu, et me oleks hakanud Eestisse tagasi sõitma alles täna. Viinis olid tohutud ummikud ja me sõitsime 3 km mingi tund aega vist. Bussis olid inimesed kõik väga närvis, kuna kõik hakkasid oma lennukitest maha jääma. Meid päästis ainult see asjaolu, et meie lend lükkus 25 minutit edasi. Ja isegi siis, kui lend oli edasi lükatud, jõudsime me suht viimasel hetkel check in-i. Aga selleks me pidime oma suurte kohvritega jooksma ka. Järgmine lend oleks Soome läinud alles järgmine päev ehk siis täna. Ja lisaks sellele oleks meil pidanud olema raha taskust võtta,et omale uued lennukipiletid soetada. Hiljem oleks küll kindlustus selle kinni maksnud, aga antud hetkel ei olnud kellegil sellist raha olemas.
Lennukis vaatasin Kermoga Sherlock Holmesi. Maandumisel Soome kannatasime mina ja Triinu tugeva kõrva valu käes. Triinul oli asi hullem, tal lõi see edasi veel hambasse.
Mul on hea meel Eestis olla. Tore on näha oma peret, hobust, koeri ja kodu. Siiski ma tunnen, et osa minust on Austriasse maha jäänud. Ma igatsen kõike Austria juures, eriti oma sealset kodu ja peret. Ma lähen sinna kindlasti millalgi tagasi!!!!!!!
No comments:
Post a Comment